ahjud, kaminad, pliidid, korstnad

Siin eestis on kevade algus aeglane olnud (2010). Küll aga võime vist kõik nõustuda, et kevad on lõpuks tõepoolest saabunud. Talvel jooksul käib alati alla ka potssepatööde arv, seda üpriski erinevatel põhjustel. Peatungi nüüd neil erinevatel põhjustel.
Esiteks on talve jooksul enamikel inimestel nende soojusallikas juba olemas, olgu see siis uus või vana. Mis hetkel olemas [...]

Alustuseks oleks hea selgeks teha, mis täpselt ahi on ja mis see ei ole. Ahi on kombinatsioon kolderuumist (ehitatud šamott-kividest), reast käikudest suitsu rändamiseks korstnasse ja vähemalt ühest siibrist, mis aitab talletada sooja. Eestis on taolisi ahju lugematul arvul. Šamott-kividest ehitatud kolderuum on mõeldud puitmaterjali põletamiseks, tavaliselt väga suure temperatuuri juures. Suur temperatuur on vajalik [...]

Kasuta kütmiseks ainult kuiva ajalehepaberit ja kuivi halge.

Selle jaoks on kaks põhjust. Esiteks keskkonna pärast. Suur osa plastmassist, ajakirjadest ja muust prügist on toodetud, kasutades mürgiseid kemikaale.

Selliste materjalide põletamine vabastab need kemikaalid ümbritsevasse keskkonda, mõnikord isegi veelgi ohtlikumas vormis kui varem.

Ma soovitan kindlasti sellise prügi põletamist vältida, eriti ahjudes. Peale toksiliste kemikaalide keskkonda laskmist, võib [...]

See nõuanne on üsna iseenesestmõistetav. Kui ahju puhastades on tuha hulgas veel hõõguvat sütt, siis on see tuleohtlik. Parim lahendus on oodata, kuni tuhk on külm, enne kui sellega midagi tegema hakata.
Hea viis tuha eemaldamiseks ahjust või pliidist on kasutada metallist ämbrit. Puhas tuhk on väga hea pinnaväetis, nii et järelejäänud tuha saad sa edukalt [...]