ahjud, kaminad, pliidid, korstnad

Alustuseks oleks hea selgeks teha, mis täpselt ahi on ja mis see ei ole. Ahi on kombinatsioon kolderuumist (ehitatud šamott-kividest), reast käikudest suitsu rändamiseks korstnasse ja vähemalt ühest siibrist, mis aitab talletada sooja. Eestis on taolisi ahju lugematul arvul. Šamott-kividest ehitatud kolderuum on mõeldud puitmaterjali põletamiseks, tavaliselt väga suure temperatuuri juures. Suur temperatuur on vajalik [...]

Kasuta kütmiseks ainult kuiva ajalehepaberit ja kuivi halge. Selle jaoks on kaks põhjust. Esiteks keskkonna pärast. Suur osa plastmassist, ajakirjadest ja muust prügist on toodetud, kasutades mürgiseid kemikaale. Selliste materjalide põletamine vabastab need kemikaalid ümbritsevasse keskkonda, mõnikord isegi veelgi ohtlikumas vormis kui varem. Ma soovitan kindlasti sellise prügi põletamist vältida, eriti ahjudes. Peale toksiliste kemikaalide [...]

See on rohkem tuleohutuse küsimus. Ära asenda kunagi korralikke viise tule algatamiseks süttivate vedelikega. Selle ebaturvalise praktika asemel saad ju hoopis uhke olla korralikult tehtud tule üle.

Põhjus on lihtne. Kui küttekeha on täis puitu mis on põlema süüdatud, hakkab koldeosa kuumenema. Kui ahi on ehitatud õigesti, peaks kuumenemine jätkuma kuni teistkordse süttimiseni. Teistkordne süttimine on puidus olevate gaaside põlemine, mis juhtub väga kõrgetel temperatuuridel. Selle juhtumine on teretulnud mitmel põhjusel: Kui kolle on tuline ja teistkordne süttimine on toimumas, satub õhku [...]

See nõuanne on üsna iseenesestmõistetav. Kui ahju puhastades on tuha hulgas veel hõõguvat sütt, siis on see tuleohtlik. Parim lahendus on oodata, kuni tuhk on külm, enne kui sellega midagi tegema hakata. Hea viis tuha eemaldamiseks ahjust või pliidist on kasutada metallist ämbrit. Puhas tuhk on väga hea pinnaväetis, nii et järelejäänud tuha saad sa [...]

Kui palju on liiga palju? Suure ahjuga, mis kütab ära terve korteri või üle 3 toa, ei tohiks kütta rohkem kui 45 kilo puitu 24 tunni jooksul. Selline hulk puitu põletatakse reeglina kahes tsüklis – hommikul ja õhtul, tavaliselt ~8 tunniste vahedega. Kolde peaks täitma sületäie puiduga ja seejärel selle ära põletama ilma segamise või [...]

Külmal aastaajal on kütmine paljude jaoks igapäevane tegevus. Tihti tuleb ette, et kasutatakse ka sellist puitu, mis veel täielikult kuivada pole jõudnud. Ahjus või pliidis kasutatav puit peaks olema täiesti kuiv ja piisavalt kaua seisnud. Seda mitmel põhjusel, esiteks keskkonna pärast: Korralikult ehitatud ahi või pliit peaks põlema väga efektiivselt, kuid see efektiivsus läheb alla [...]

Kütmishooaja alguses on üks parimaid asju mida oma ahju heaks teha võid, selle järkjärguline ülessoojendamine. Mööda on läinud kogu suvi ja seda pole üldse kasutatud. Nüüd on aga läinud liiga külmaks, kuid ahi on vaja tuua tagasi kasutusse järk-järguliselt. Kui alustada kütmist liiga järsult, tuleb ette probleem nimega soojuspinge – Kui kive (üle) kuumutada liialt [...]