Alustuseks oleks hea selgeks teha, mis täpselt ahi on ja mis see ei ole. Ahi on kombinatsioon kolderuumist (ehitatud šamott-kividest), reast käikudest suitsu rändamiseks korstnasse ja vähemalt ühest siibrist, mis aitab talletada sooja. Eestis on taolisi ahju lugematul arvul. Šamott-kividest ehitatud kolderuum on mõeldud puitmaterjali põletamiseks, tavaliselt väga suure temperatuuri juures. Suur temperatuur on vajalik selleks, et puitmaterjali põletades toimuks teistkordne süttimine.

Teistkordne süttimine on vajalik, sest see teeb kütmise kõvasti efektiivsemaks – Ühest puuhalust on võimalik kätte saada maksimaalne hulk soojust. Samuti on selline põlemine palju puhtam, põletades ära ka tahma enda. Kolderuumil, kus selline põlemine aset leiab, on reeglina puhtad seinad, ehk siis seinte külge pole kogunenud tahmakihti.

Kui kuum suits rändab mööda ahju sees olevaid käike korstnani, annab see rännates ära oma soojust, mis omakorda salvestub ahju kividesse. Need kivid omakorda vabastavad seda soojust ümberkaudsetsse tubadesse.

Ahi võib olla väga efektiivne soojaallikas ja see on ka keskkonnasõbralik. Võti on selles, et puitmaterjal peab põlema kiiresti ja väga kõrgetel temperatuuridel. Kui sellised tingimused on olemas, muutub enamik puidus olevast energiast kuumuseks, mis kütab ära ka ümberkaudsed toad. Kui puitmaterjal põleb efektiivselt, läheb puidu enda energiat väga vähe kaotsi ja seeläbi ei satu palju saastet ka välisõhku.

Ahjuna ei saa võtta avatud kaminat, samuti ei saa lugeda ahjuks metallsüdamikuga kaminat. Tähtis on mõista, et avatud või metallsüdamikuga kamin ei ole ligilähedaseltki sama efektiivne, kui on üks korralik ahi. Kamin ei põleta puitmaterjali kunagi efektiivselt, samuti ei põle see ka puhtalt. Selle põhjuseks on, et kaminas toimub põlemine toimub palju madalamatel temperatuuridel, mistõttu teistkordne süttimine reeglina ei teki. Samuti on kaminad kahjulikumad keskkonnale. Kuid, see jutt käib keskmiste kaminate kohta ja ei pruugi olla tõsi kõigi metallsüdamikega kaminate puhul.