Külmal aastaajal on kütmine paljude jaoks igapäevane tegevus. Tihti tuleb ette, et kasutatakse ka sellist puitu, mis veel täielikult kuivada pole jõudnud. Ahjus või pliidis kasutatav puit peaks olema täiesti kuiv ja piisavalt kaua seisnud. Seda mitmel põhjusel, esiteks keskkonna pärast:
Korralikult ehitatud ahi või pliit peaks põlema väga efektiivselt, kuid see efektiivsus läheb alla koheselt, kui on kasutatud märga puitu. Kui põletatakse ebasobilikku puitu, ei suuda see põleda piisavalt kõrgetel temperatuuridel, mistõttu ei suuda see ka täielikult ära põleda (Mida kõrgem on põlemistemperatuur, seda suurem on ka põlemisefektiivsus. Kõrgel temperatuuril põleb ahjus ära ka vingugaas ise).
Keskkonnale tähendab madal põlemisefektiivsus seda, et kahjulikud gaasid pääsevad keskkonda otse korstnast. Teiseks probleemiks on tuleohtlikud ained, mis jäävad pärast põlemist alles nii ahju kui ka korstnasse. Kolmandaks probleemiks on madal efektiivsus sinu kodu soojendamisel. Kui on kasutatud ebasobilikku puitu, ei saa ahi töötada oma täisvõimsusel, mis tähendab otseselt ka tühjemat rahakotti sinu enda jaoks.
Ahju kütmiseks kasuta ainult kuiva ja korralikult seisnud puitu, mis suudab põleda maksimaalselt kõrgetel temperatuuridel. Seeläbi saad sa igast puuhalust välja pigistada ka maksimaalselt soojust.

Külmal aastaajal on kütmine paljude jaoks igapäevane tegevus. Tihti tuleb ette, et kasutatakse ka sellist puitu, mis veel täielikult kuivada pole jõudnud. Ahjus või pliidis kasutatav puit peaks olema täiesti kuiv ja piisavalt kaua seisnud. Seda mitmel põhjusel, esiteks keskkonna pärast:
Korralikult ehitatud ahi või pliit peaks põlema väga efektiivselt, kuid see efektiivsus läheb alla koheselt, kui on kasutatud märga puitu. Kui põletatakse ebasobilikku puitu, ei suuda see põleda piisavalt kõrgetel temperatuuridel, mistõttu ei suuda see ka täielikult ära põleda (Mida kõrgem on põlemistemperatuur, seda suurem on ka põlemisefektiivsus. Kõrgel temperatuuril põleb ahjus ära ka vingugaas ise).
Keskkonnale tähendab madal põlemisefektiivsus seda, et kahjulikud gaasid pääsevad keskkonda otse korstnast. Teiseks probleemiks on tuleohtlikud ained, mis jäävad pärast põlemist alles nii ahju kui ka korstnasse. Kolmandaks probleemiks on madal efektiivsus sinu kodu soojendamisel. Kui on kasutatud ebasobilikku puitu, ei saa ahi töötada oma täisvõimsusel, mis tähendab otseselt ka tühjemat rahakotti sinu enda jaoks.
Ahju kütmiseks kasuta ainult kuiva ja korralikult seisnud puitu, mis suudab põleda maksimaalselt kõrgetel temperatuuridel. Seeläbi saad sa igast puuhalust välja pigistada ka maksimaalselt soojust.
Mul oleks spetsialistile selline küsimus. Milline puit oleks õhkküttekaminale kõige efektiivsem? Kas on mõtet kasutada puitbrigetti? Selle ladustamine oleks lihtsam ja ajaks vähem prahti kuid 1 tonn maksab ca. 5rm puude hinna. Väidetavalt on kütteväärtus oluliselt kõrgem aga kas õhkkamina puhul on see oluline? Olen aru saanud et õhkamina puhul on oluline vaid see et tuli oleks all kuna ta soojust eriti ei salvesta. Seega pole mõtet palju puid korraga alla panna vaid hoida ainult puid all. Kas spetsialist võtaks vaevaks vastata?
ette tänades
Tarmo | Sep 23, 2010 | Reply