ahjud, kaminad, pliidid, korstnad

See on rohkem tuleohutuse küsimus. Ära asenda kunagi korralikke viise tule algatamiseks süttivate vedelikega.

Selle ebaturvalise praktika asemel saad ju hoopis uhke olla korralikult tehtud tule üle.

Põhjus on lihtne. Kui küttekeha on täis puitu mis on põlema süüdatud, hakkab koldeosa kuumenema. Kui ahi on ehitatud õigesti, peaks kuumenemine jätkuma kuni teistkordse süttimiseni.

Teistkordne süttimine on puidus olevate gaaside põlemine, mis juhtub väga kõrgetel temperatuuridel. Selle juhtumine on teretulnud mitmel põhjusel:

1. Kui kolle on tuline ja teistkordne süttimine on toimumas, satub õhku kõige vähem kahjulikke saasteaineid
2. Kui teistkordne süttimine ei toimu, põleb ära ainult osa küttematerjalist. Teine osa materjalist kaob lihtsalt läbi korstna õhku ära. See on sama, mis maksta rohkem vähema kütuse eest.

Niisiis, kui koldesse on kord juba tuli tehtud, hoia koldeuks kinni nii tihti kui vähegi võimalik. See on vajalik selle jaoks, et koldes oleks temperatuur pidevalt nii kõrge kui vähegi võimalik ja et teistkordne süttimine saaks jätkuda ilma segamisteta. Niimoodi teenib su ahi sind ka edaspidi tõhusalt ja puhtalt.

See nõuanne on üsna iseenesestmõistetav. Kui ahju puhastades on tuha hulgas veel hõõguvat sütt, siis on see tuleohtlik. Parim lahendus on oodata, kuni tuhk on külm, enne kui sellega midagi tegema hakata.

Hea viis tuha eemaldamiseks ahjust või pliidist on kasutada metallist ämbrit. Puhas tuhk on väga hea pinnaväetis, nii et järelejäänud tuha saad sa edukalt oma viljapuude ümbrusesse laiali laotada (või puude all oleva lume peale).

Kui palju on liiga palju? Suure ahjuga, mis kütab ära terve korteri või üle 3 toa, ei tohiks kütta rohkem kui 45 kilo puitu 24 tunni jooksul.

Selline hulk puitu põletatakse reeglina kahes tsüklis – hommikul ja õhtul, tavaliselt ~8 tunniste vahedega. Kolde peaks täitma sületäie puiduga ja seejärel selle ära põletama ilma segamise või koldeukse avamiseta.Iga kord kui koldeuks avatakse, langeb kolde temperatuur, mille tulemusena teistkordne süttimine (vajalik, et põletada vingugaasi ennast) võib lakata.

Kui pärast esimese sületäie ärapõletamist lisada kohe teine sületäis, hakkavad ahjus olevad kivid endasse rohkem soojust koguma, kui nad välja suudavad anda. Kui kivid koguvad endasse liialt palju soojust, võivad nad hakata väänduma ja pragunema, mis on ahju elueale loomulikult kahjulik.

Kütmishooaja alguses on üks parimaid asju mida oma ahju heaks teha võid, selle järkjärguline ülessoojendamine. Mööda on läinud kogu suvi ja seda pole üldse kasutatud. Nüüd on aga läinud liiga külmaks, kuid ahi on vaja tuua tagasi kasutusse järk-järguliselt.

Kui alustada kütmist liiga järsult, tuleb ette probleem nimega soojuspinge – Kui kive (üle) kuumutada liialt kiiresti, võivad need murduda või oma kuju muuta. See tekib sellest, et soojenedes ahju osad paisuvad, külmudes aga tõmbuvad kokku tagasi. Kui ahi on olnud kütmata pikka aega ja seda järsult kütma hakata, tõmbuvad omavahel ühendatud kivid üksteisest eemale liiga kiiresti, hakates pragunema ja väänduma.

Mõlemad võivad sinu ahju eluiga suuresti lühendada, muutes selle kasutamise samal ajal ka riskantseks. Ahju oleks vaja kütta aeglaselt, mitme väiksema tulega, lubamaks kividel ja segul aegamööda üles soojeneda. Nii et kütmishooaja alguses ole oma soojusallika suhtes leebe ja jäta meelde alustada järkjärguliselt, väiksemate tuledega. See aitab lõppkokkuvõttes oluliselt pikendada ka sinu ahju eluiga.

Kirjutan loo pliidi rekonstrueerimisest ühes maakodus Väänal, kus pliit ise oli ehitatud juba aastal 1938. Originaalid peaksid kuni tänaseni olema ka kõik plaadid. Alates pliidi valmimisest on pliiti periooditi hooldatud, kuid mida ja kuidas tehti, pole kuskile kirja pandud. Viimane kord kui vähegi pliidi kallal tööd on tehtud, oli umbes 10 aastat tagasi.

Omanik soovis taaskasutada nii palju algseid tükke, kui vähegi võimalik.

1. Pliit sellisena, nagu ma seda alguses nägin. Soojenemisest tingitud pinged olid rauamaterjalist ümmarguse nurga välja lükanud, samuti oli pealispind ära liikunud. Mõned plaadid olid pärast aastatepikkust kasutamist katki läinud.
   
2. Külgvaade pliidisle enne parandustöid. Üles liikunud pealispind ja üks katkistest plaatidest on nähtaval.
   
3. Katkine plaat ja pliidi nurk
   
4. Tuhaluuk praeahju all, otsast lõpuni tuhka täis.
   
5. Pliidi pealispind. Rauast plaat on ülekütmisest tingituna väänduma hakanud ja on ühest nurgast täiesti katkine.
   
6. Katkine rauast plaat
   
7. Vaade halvenenud olukorras koldele, täis tuhka ja mõned augud praeahjus.
   
8. Tee üle praeahju, mida mööda peaks kulgema suits. Nagu näha, on see tee peaaegu täielikult tuhka täis.
   
9. Lähivaade aukudest praeahjus. Keegi tuhakooki tahab?
   
10. Vaade algse lahtivõtmise ajal. Vana praeahi on veel nähtav, varsti läheb asemele uus ja korralik.
    
11. Pliidi sisemus on täiesti välja võetud
    
12. Plaatide nummerdamine, kui ma neid parasjagu parandasin. Kaheksas plaat ja veel mõned oli vaja tagasi kokku liimida. Rauast pealispind ja nurgad on ka üle käidud
    
13. Uus praeahi on nüüd korralikult paigas. Tulekolle vajab veel ehitamist.
    
14. Omanik soovis taaskasutada nii palju vanu tükke, kui vähegi võimalik
    
15. Taastatud sisemusega pliit andmas uut elu ja soojust sellesse maamaja kööki
    

Miks vingugaasi andur?

Tänapäeval on üks parimaid viise enda ja oma vara kaitsmiseks paigaldada suitsuandur. Suitsuandurist vähem levinud, kuid tegelikkuses sama tähtis on vingugaasi (CO) andur. Vingugaas on nähtamatu, lõhnatu gaas, mis tekib reeglina madala temperatuuriga tulest. Kokkupuude vingugaasiga võib põhjustada tõsiseid terviseprobleeme, pikemal kokkupuutel isegi surma.

Kuna gaas on lõhnatu ja nähtamatu, on seda väga lihtne mitte märgata – see aga teebki vingugaasi üheks ohtlikeimaks gaasiks üldse. Kui sul on juba vingugaasi andur olemas, veendu patareide korrasolekus ja anduri korralikus töötamises.

Üks põhilisemaid CO allikaid eluruumides on küttekolded. Ahju tuleohutus

Tihti on vingugaasi lekkimise põhuseks katkine siiber või selle vale kasutamine. Siibrit kasutatakse reguleerimaks õhuvoolu läbi ahju või korstna. Kui käimas on põlemisprotsess, tuleb siibrit hoida täiesti lahti. Puit peaks põlema kiiresti ja kõrge temperatuuriga. Siibrit peab hoidma lahti, kuni leegid on põlenud ja ainult hõõguv süsi on jäänud. CO oht tekibki aga siis, kui söed süttivad uuesti

Enamik siibreid lubavad väikest tõmmet isegi siis, kui siiber on kinni – kui söed süttivad teistkordselt, pääsevad mürgised gaasid korstnast välja. Taolisi siibreid pole aga sugugi mitte kõigil ahjudel, nii et põlevat tuld ei tohiks siiski kunagi jätta ilma valveta. Kui taoline asi peakski juhtuma, on alati parim lahendus siiber täielikult avada, kuni järelejäänud leegid kustuvad.

Kahe siibriga ahjud

Mõningatel ahjudel on aga kaks siibrit. Esimest kasutatakse reeglina tule alustamiseks ja see avab suitsule lühema tee korstnast välja pääsemiseks. Kui tuli on juba põlema läinud, saab esimese siibri sulgeda ja avatakse teine. Teine siiber laseb kuumal suitsul ahju sees pikemalt ringi käia, jõudes korstnasse alles pärast pikema teekonna läbimist. See ringlus tingibki ahju ja seeläbi terve toa või maja soojenemise.

Kui sul tekib lisanduvaid küsimusi CO, siibrite või tuleohutuse kohta, konsulteeri pottsepa või tuleohutuseksperdiga.

Kuna külmad ilmad on kiirelt ka meie õuele jõudnud, siis sama kiirelt on tõusnud vajadus ka kütmise järele. Enne kütmishooaja algust on aga oma ahju või muu soojusallika üle kontrollimine hädavajalik – võttes aega oma soojusallika kontrollimiseks, võid ennast hiljem üsna tülikast probleemist säästa.

Kui soovid aga ise kontrollida, siis ava üks tahmaluukidest ja vaata taskulambiga sisse. Kui sa näed nõgist või hallikat, tuhakarva kihti korstna seintel, on kindlasti aeg teha puhastust.

Mõned märgid suurematest probleemidest on praod korstnas, kaminas või ahjus. Samuti ka küttekoldest välja tulev suits, nõrk tõmme või halvas olukorras tuleruum. Kord aastas oma soojusallika üle kontrollimine on kindlasti vajalik, tegemaks kindlaks, et sinu soojusallikas on korras ja peab vastu talvisele kütteperioodile.

Panin kokku 10 asja, mida enne kütmishooaja alustamist üle võiksid kontrollida:

1. Enne kütmishooaja algust kontrolli üle oma ahi, pliit või korsten. Puhastamine ja hooldamine on esmatähtsad, kui soovid kindlustada ohutust.
2. Tee kindlaks, et sinu majas oleksid korralikud suitsu-ja vingugaasiandurid.
3. Enne tule alustamist veendu siibri korralikus asendis. Põlemistsükli lõpus ja enne siibri sulgemist tee kindlaks, et leegid oleksid täiesti kustunud. Muidu võib mürgine vingugaas tuppa sattuda.
4. Alusta kütmishooaega vaikselt, 8-10 väiksema tulega.
5. Kütmisel kasuta ainult kuiva puitu.
6. Ära pane koldesse kunagi liiga palju puid – ülekütmine võib tekitada pliidile/kaminale/ahjule suuri kahjustusi.
7. Kui tühjendad tuhka, siis kasuta kindlasti metallist alust – ära jäta tuhka põleva materjali peale.
8. Kui su ahjul on uks, hoia seda pärast küttematerjali sissepanekut kogu aeg kinni.
9. Ära kasuta süttivaid vedelikke tule alustamiseks.
10. Ära põleta ahjus plastmassi, ajakirju või muud olmeprügi. Kasuta ainult kuiva ajalehepaberit ja kuivi halge.

Loodan, et sai nendest nõuannetest abi. Kui sul on aga lisanduvaid küsimusi kütmise või ahjude kontrollimise kohta, siis vastan su küsimusele rõõmuga – saad mulle kirjutada läbi paremal pool asuva kontaktivormi.

Parry.